Kuna olime just loomi õppinud ja lindude teema üle korranud, siis said lapsed oma teadmistega hiilata ja tundsid end päris tarkdena.
Aeg kulges kiiresti ja varsti pidme jälle läbi esimese selle aasta lume kooli poole sumpama. Loomulikult tegid poisid tee peal käed lumepallidest niiskeks- kuidas siis muidu, et esimene lumi ja ei katsugi?!
Töölehtede täitmine tunni lõpus.
Õpetaja Tiiu Liimets rääkimas loomadest talvel.
Küsimused- vastused, kes teab ja oskab, tõstab käe- nagu koolis. Kord olgu majas!
Huvitav jutt on ka kaasatulnud vanematele põnev kuulata.
Leevikeste peres on edevam ja kirevama sulestikuga isane lind. Emane jääb tagasihoidlikuks- vaja ju perele kindlus tagada, temaga ei tohi midagi juhtuda, ta ei tohi kellelegi silma jääda- see oleks ohtlik! Allpool meie metsade kõige väiksem lind- pöialpoiss. Kas tõesti pöidla suurune?
Rähn ja kuldnokk kõrvuti.
Kaljukotkas ehk maakotkas on suur haugaslane.
2002. aastal pesitses Eestis 40–50 paari. Pesitseb peamiselt rabades, pesa ehitab rabasaarele kõrge puu otsa. Eestis on ta paigalind.
Kaljukotkas on looduskaitse all.
- Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib.
- Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid.
- Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida.
- Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel.
- Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi.
- Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima, ega jänes ei saa talle kuidagi “kasulik” olla.
- Ilves nagu kiskjad üldse on värvipime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar