Ivan Krõlov
Teekäijad ja Koerad
Kaks sõpra kõndisid kord õhtu eel
ja asjalikku juttu vestsid oma teel,
kui järsku haugatada
heaks arvas lähem õuekoerake.
Ta järel teine, kolmas ...karjas kallale
seal Koeri jooksis kokku veerandsada.
Üks sõber võttis kivi, tahtis visata.
„Vend, jäta!“ ütles teine rahuga.
„Ma koeri tean, ei tasu vaevakulu,
sest haukujate suud sa nii ei sulge.
Kui minna rahus, ei nad enam kaua ulu,
ning hammustada ka ei julge.“
Ja tõesti: sülda kümme said nad edasi,
käis mõni üksik „auh“ veel harvasti,
ja lõpuks Koerte kisa vaikis koguni.
*
Nii kadedadki- kõik, mis näevad,
Vaid halvaks hauguvad.
Sa mine julgelt edasi ja nad
Su järel varsti vakka jäävad.
Heiki Vilep
Kuidas issi telekat remontis
Issi väga tähtsa näoga
telekat remontis,
kükitas nii kaua seal,
et püksipõlved lontis.
Korraga käis hirmus pauk
Ja telkust viskas tossu,
Issi vaikselt pomises: noh,
Nüüd läks küll vist nässu!
Valjul häälel ütles aga:
Nii on ette nähtud-
Toss käib ikka paugu taga,
Tähtis töö sai tehtud:
prügimäele oleks läinud
hiljem või ka varem,
nüüd on aga põhjust osta
kohe uus ja parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar