Emakeelepäev

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?...

(K.J Peterson "Kuu")

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja ja keelemehe Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.^[1]

1995. aastal alustas Sondas elav emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks, 7. märtsil esitas ta riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lk toetuskirju ja -allkirju. 22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas riigikogu ühehäälselt emakeele päeva riiklikuks tähtpäevaks. 1999. aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.

Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis "Kuu" tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.

Emakeelepäeva puhul korraldatakse mitmesuguseid üritusi, näiteks toimub Vikerraadios 2008. aastast saati e-etteütlus.

(Vikipeedia)