Rooma numbrid

Rooma numbrid on Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhinev arvusüsteem. Rooma numbrid põhinevad teatud Ladina kirjatähtedel, millele on antud numbrilised väärtused. Roomlased võtsid oma arvusüsteemi üle etruskidelt. Algset süsteemi muudeti keskajal, selle tulemuseks on tänapäeval kasutusel olevad Rooma numbrid.

Rooma numbrite kirjutamiseks kasutatakse ainult seitset tähte: I, V, X, L, C , D, M.

Rooma numbrid

1. – I	11. – XI	30. – XXX	400. – CD
2. – II	12. – XII	40. – XL	500. – D
3. – III	13. – XIII	50. – L	600. – DC
4. – IV	14. – XIV	60. – LX	700. – DCC
5. – V	15. – XV	70. – LXX	800. – DCCC
6. – VI	16. – XVI	80. – LXXX	900. – CM
7. – VII	17. – XVII	90. – XC	1000. – M
8. – VIII	18. – XVIII	100. – C	1500. – MD
9. – IX	19. – XIX	200. – CC	1800. – MDCCC
10. – X	20. – XX	300. – CCC	1900. – MCM

Arvud on moodustatud järgmiselt:

1. tähe kordamine tähendab liitmist, nt III = 1 + 1 + 1 = 3, XX = 10 + 10 = 20;
2. väiksema numbri järgnemine suuremale tähendab liitmist, nt VI = 5 + 1 = 6, CLV = 100 + 50 + 5 = 155;
3. väiksema numbri eelnemine suuremale tähendab, et ta tuleb suuremast lahutada, nt IV = 5 – 1 = 4, CM = 1000 – 100 = 900.
   

 Näiteks: XXXVII = 10+10+10+5+1+1 = 37 CLXIII = 100+50+10+1+1+1 = 163 XL = 50-10 = 40 CXL = 100+(50-10) = 140 102 = 100+1+1 = CII 374 = 100+100+100+50+10+10+(5-1) = CCCLXXIV